1. kui kõrge on mu palavik?

15 mintsa tagasi oli 39.3, paistab liikuvat tõusvas tempos. tänan küsimast, mulle meedib halada, kui ma väga haige olen.

2. kui sitt on sitt?

nii sitt, et isegi sittuda ei jaksa. lähen vetsu, sest on sitahäda, aga sittuda ei suuda, sest ükski lihas ei funktsioneeri ja jõudu pole.
nii sitt, et kraadiklaasi allalöömiseks tuleb hakata leiutama uusi taktikaid, sest käed on nii valusad, et väiksemgi raputus valmistab kirjeldamatut piina.
nii sitt, et tahaks pea elastiksidemega kinni siduda, sest muidu tundub see ruumis igas suunas laiali valguvat.
nii sitt, et tahaks koguaeg midagi juua, et kustutada see leegitsev mõõk, mis mööda mu kõri sügavale rindu läheb, aga kahjuks juua ei saa, sest see oleks nagu õli tulle valamine.
nii sitt, et tahaks nutta, aga ühtegi pisarat ei tule
nii sitt, et julgen isegi tunnistada, et tahaks emme juurde koju.
nii sitt, et mulle tundus mõistlik blogis halama hakata. mõelge siis nüüd ise, kui sitt on sitt.

3. mis ma tänase pidupäeva puhul kõigile eestimaalastele soovin?

head tervist ja pikka elu!

ainult täna olete mu sõbrad! ainult täna armastan teid! ja ainult täna ütlen seda!

musimusi

1. Kuidas tunda ära vale mees?

tõepoolest, kuidas küll. fakt on see, et vanadus murrab ja pole enam jaksu pidevalt igast suvaliste vandersellide, üle maksejõu käivate liisitud autode ning romuks sõidetud kasutatud autodega jännata (mehe olemuse võrdlus autoga tundub igati loogiline). ei taha mõelda iga käänaku peal, et huvitav kas nüüd laguneb täitsa koost ja annab otsad, kas nüüd selle nurga taga küte ja raha lõplikult otsa lõppeb või et kas ehk selle käänaku taga tee kaheks ei lähe ja vandersell väikest vangerdust ei tee. päris peremobiili siiski ka ei tahaks veel endale, aga võiks sellegi poolest olla turvaline ja usaldusväärne ja armas... kui üldse! viimane on ka variant ja mitte sugugi ebameeldiv. lõbusõidu ajad hakkavad ümber saama.

tulles nüüd tagasi algse küsimuse juurde, siis minu tähelepanekuid mööda ja tagantjärgi tarkust kasutades võiks välja tuua mõningad hoiatavad märgid, mis küll ehk esmapilgul ohutud tunduvad, kuid tagantjärgi kätte maksavad:

ohutuled peaksid sisse lülituma, kui:
* mees kohe alguses eriti avameelne on.
* sulle juba enne suhte algust oma eksidest räägib
* sulle oma probleemidest tööl, kodus ja üldse elus juba esimestel kordadel märku annab
* sinu juuresolekul ennast kohe alguses eriti sundimatult tunneb
* sulle eriti silma ei suuda vaadata
* sind pilguga õgib
* sinu juuresolekul kordagi ei kohmetu
* sind neutraalsele pinnale ühist aega veetma ei kutsu
* sind kuidagi meelitada ei ürita
* sind meelitustega üle külvab
* sulle silma pilgutab, korduvalt
* liiga tihti ennast ja/või oma juukseid katsub
* tema käsi kohe alguses usin rännumees on
* ta ei küsi, mida sa teinud oled vahepeal
* ta sind "kuulates" sinu rindu vaatleb

ohutulede sisselülitamist võiks ka kaaluda, kui:
* sind ÜLDSE lillede ja shokolaadiga mõjutada ei üritata! :)
* mees üldse nalja ei mõista
* mees sulle karvaseid või vahtkummist vms loomakesi kingib!

2. Kas on veel midagi?

jaaaaaa kindlasti. lihtsalt mul hetkel ei tulnud rohkem meelde. nimekiri ei ole lõplik!

3. Kuidas tunda ära õige mees?

see on juba märksa keerulisem... mingist ajahetkest tuleb appi ideaalse mehe valem, aga mis märgid kohe alguses sellele viitaks, pole võimalik öelda. vbla naiselik vaist ja otsus.... vbla jumalik puudutus ja vbla sellist meest ei olegi mujal kui ainult peas

Tõestisündinud lugu: naine on oma ema matustel, matuseliste hulgas on paljude teiste hulgas üks kaunis mees, keda naine pole kunagi varem oma elus näinud. tal pole aimugi, kes see mees on, mis suhted olid tal tema emaga ja miks ta üldse seal matustel viibib, ent kõik see ei takista naisel mehesse meeletult armumast. nad ei räägi omavahel, ainult nende pilgud kohtuvad korraks. naisele sellest piisab, järgnevad päevad veedab naine uneledes ning jõuab mõistmisele, et just see matusel nähtud mees on tema jaoks see ainus ja õige. läheb veel kaks nädalat mööda ja naine tapab oma õe. miks?

mina tean vastust, kas teie ka teate!

Mis luuletust jõuluvanale lugeda?

Paistab, et kätte on jõudnud see aeg, kui kõik vaevlevad küsimsega, mida lugeda jõuluvanale küll firmajõulupeol, küll ...jõulupeol ja ...jõulupeol. Neeger tuleb appi ja aitab. viskasin kiirelt ühe lihtsa ja ausa "luuletuse", mida annab enda järgi ühe lihtsa liigutusega kohandada. niiet enam pole muret! kuna see sai välja mõeldud raivo palvele vastu tulles, siis jätan tema nime sisse..... raivo, eger, malle, lauri, siret, tiina, peeter, tauri....

olen raivo, kas sa tead
mulle kinki andma pead
kingid suured, kingid head
kõik need mulle andma pead. 

anna juba kähku üle
aega raisata siin pole
kingid siia, kingid kohe
rohkem öelda mul ei ole!

kus kõik tänapäeva printsid on?

kadunud. nagu vits vette. tiku tulega aja taga ..aga mis ma seal ikka ajan, kui midagi ajadagi pole enam.
kunagi ammu ammu seitsme maa ja mere taga oli kõik väga kena: printsid ajasid rätikuid läbi nõelasilma, võitlesid lohedega, murdsid nõiasõnu, lahendasid mõistatusi ning saatsid korda igast muid pöörasusi ning ületasid kaelamurdvaid katsumusi - kõik ikka selleks, et naise südant võita. naine oli austatud ja tema eest võideldi. kuhu need printsid oma valgete hobustega kapanud on ja miks nad meid siia ahjualuste maale on maha jätnud - vot seda ma tõesti ei tea. tegelikult oleks kõigi ahjualusteks tembeldamine suure robustse kirvega löömine... sest on ju ka sultanid oma haaremitega. ometigi.
ohjah...nii et nõiad võimutsevad ja tuhkatriinud unistavad oma printsidest, keda enam siinmail pole.. kes kappavad juba seitsme planeedi ja päikese taga. heihoooo. what a life to live!

kas kotitäis teekonna komme või üks eksklusiivne enneolematu maitsega komm?

Sellele pani mind mõtlema üks jutuajamine ühe oma väga hea sõbrannaga. teemad olid küll hoopis teised, aga taandus ikkagi põhimõttele, et kas lühiajaline ent suurepärane nauding või pidev, pikaajaline ent keskpärane nauding? Enesele üllatuseks avastasin, et sellele ei olegi nii lihtne vastata. kommidele ümber pannes tundub mõistlik loomulikult valida üks eksklusiivne komm, samas, kui on meeletu komminälg? kas siis on ka mõistlik valida üks? kas ma siis mitte ei kugista ahnelt alla seda üht fantastilist, saamata isegi aru selle tõelisest erkordsusest, sest jään uute ootele, mida ei tule, mis muidugi on kohutav pettumus. selle ühe kommi eksklusiivsus ja võlu ju kaob nii... KUI ma seda hetke nautida ei oska.

niisiis veeretades oma mõtet siia ja sinna, keerles see vaagimismuusika lõpuks ikkagi ühe erakordse kommiga mulle suhu. leidsin, et kvaliteet ületab kvantiteedi, erakordsus kaalub üles pideva keskpärasuse ja et ka teekonna kommid saavad ükskord otsa, meeletu komminälg läheb üle ning siis ei jääks muud kui kahetsus loobutud võimalikust paradiisimaitsest. hetke tuleb osata nautida lihtsalt!

perspektiive aitas paika sättida kõrvutus: kas üks nädalane reis Maldiividele või kolm kuud Rootsis? samas, kui Rootsi asemel oleks Prantsusmaa...... aga prantsusmaa oleks vist juba oravakese komm, eksju?! niiet see ei lähe arvesse!

1. kas see, kui ma lindu pihus hoian ja ta mulle suurest hirmust pihku situb, tähendab nüüd ka suurt õnne, suuremat kui niisama linnusitaga tänaval pihta saada?

jah, ma arvan küll! Loomulikult!

2. Miks ma selles nii veendunud olen?

sest olgu jah, see pold tõesti väga juhuslik, et ta mulle pihku sittus, aga
a) ta oleks võinud ka renkale vabalt pihku sittuda. see tihane valis minu.
b) see tihane oleks võinud ka kellegi teise korterisse sisse lennata. ta valis just selle korteri.
c) tihane oleks võinud ka muul ajal, siis kui mind polnud, sisse lennata. aga ta passis, et mina kindlasti kohal oleksin.
d) ja lõppude lõpuks - sitt on sitt, ükskõik, mis moel keegi siis sitaseks saab. ja linnusitt on linnusitt, olgu siis hirmunud tihase või tänaval konutava tuvi või varese oma.

ühesõnaga, kui linnusitt = õnn ja minu pihk = linnusitt, siis loogiselt mina=õnn!

3. Mis on mu tänase päeva moto?

ikka parem varblane peos kui kanaarilind katusel!

Mida peaks silmas pidama uue elukoha valikul?

seal kus ma parasjagu elan ja kus ma magan, on mu kodu. minu jaoks on väga tähtis, et ma saaks ennast oma kodus mugavalt tunda, sest minu kodu on mulle kindluseks... vähemasti mul on vaja, et see nii oleks. Selge on see, et täitsa oma kindlust ma veel rajada ei saa... tuleb jagada oma kindlust ka teiste kindlustega. Siiski on kindluse tüüpe, mis mõjuvad absoluutselt destruktiivselt, mis ei lase ennast kodus kindlalt ja mugavalt tunda, kus koguaeg on kuidagi ebamugav olla.


ärge kolige kunagi kokku:
* isehakanud emade ja isadega! --> sest siis võib juhtuda nagu minuga: te teete kõike valesti, alati on millegi pärast teisel põhjust silmi pööritada, tüütult tihti leiab ta, et te ei käitu täpselt nii nagu te peaksite, peate liiga tihti kuulama targutamist, peate taluma vaikivat halvakspanu...sest te ei ole ju ometi tema lapsed, aga käest olete te ikka täiesti ära ja "ega mina ju ei pea hakkama ka kasvatama". uskuge mind, selline suhtumine teisse on väga kurnav. selliste inimestega saab suhelda ainult teatud distantsiga või siis, kui ta on täiesti võõras - siis saab teda ilma süümepiinadeta paika panna.
* mustade padadega! --> võite kindel olla, et pada märkab iga teie kriimu ja plekki, missiis, et ta ise üleni rokane on või tal ensel täpselt samad kriimud peal on. teie olete ikka ja alati mustem. ja teile tehakse see ka alati selgeks, sest pada ei hoia selliseid tähelepanekuid endale. pada on tõeline valvekoer.
* Narcissostega! --> kahtlemata on Narcissosed enese ja oma toimisviisidega väga rahul. see ei ole tegelikult sugugi paha, aga kahjuks on Narcissostel kombeks ka oma vajadusi teie omadest kõrgemale seada. elades koos Narcissosega leiate ennast ilmselt õige pea situatsioonist, kus te ei saa rahuliku südamega teha, mida teie parasjagu heaks arvate, sest Narcissosel võib samal ajal olla selline tuju, et see ei sobi talle üldse, häirib teda ja ta näitab seda otseloomulikult ka välja piisavalt, et te mõistaksite ja ennast kas ebamugavalt tunneksite ning hakkaksite kas käituma nii, nagu talle sobib, või ignoreeriksite teda ja oleksite eriti egoistlik ja ebaviisakas. Loomulikult oleks kõik väga kena, kui Narcissos, siis kui teid midagi härib, ka leiaks, et peaks kuidagi teistmoodi tegema. ei, seda ärge lootke. Selles on Narcissosel täiesti ükskõik, sest tal on ju hea. te peaksite hoopis rõõmustama, et tal on hea ja ennast seeläbi hästi tundma! proovige, ma kardan, et ka teil viskaks mingi hetk üle.
* Mr Propperitega! --> sest kui te ei taha oma kodus just ringi käia juuksevõrgu, haiglasusside ja valge kaitsekostüümiga (kusjuures kaitstavaks ei ole mitte teie, vaid diivanid, põrand, seinad jne), siis te ei küündi kunagi tema standarditeni. te olete alati rõvedalt räpane ning täiesti hoolimatu, esiteks korteri ja teiseks vaese Mr Propperi enese suhtes. tema ju ometi nühib raugemata jõuga päevad ja ööd, et kõik oleks puhas ning läigiks, teie ainult saboteerite tema tööd. ma ei imestaks, kui ta ka kõigile, kes vähegi kuulda jäksavad, selgeks teeb kui alatult te käitute ja kui räpane te olete. olge te ise või preili Ajax, mr Propperi jaoks ei ole te kunagi piisavalt puhas ja korralik.

...kindlasti ei ole see nimekiri lõplik, aga suurimad ohud sai minu meelest välja toodud

1. Mida ma iga päev mingil moel kuskil näen?

Iga päev näen ma mõnd tahmast räämas olemisega tshikki, kes sõimab mõnd teist tshikki...
"Tead, sa oled mulle pinnuks silmas. Sihukest räämas tahmakotti nagu Sina ikka iga päev ei näe! Mine kaevule! Kasi ennast puhtaks!"
"Egas minul häda pole! Mine ise," nähvab teine tahmanägu vastu.
"Ei saa minna mets on ees. Üldsegi, minu palgid on puhtad! Sinu pinnud vajaksid küürimist"
"Kus ma siis näen minna, kui pinnud silmas"
"Las härg viib kohale, haarad tal sarvist ja..."
"Härga põle eksole!"
"Milles probleem, mine ja laena!" leiab esimene räämakott kohe lahenduse.
"Võlg on võõra oma!"
..samal ajal kui need kaks räpakat tibi omavahel kemplevad, liugleb hääletult nende peakohale koletult suur kanakull ning laseb neile oma häda kaela. Sedamaid, otsekui maa-alt, kerkib nõgiste tshikkide seljataha suur ja tige härg, kes nii rõvedaid inimesi silmates sõõrmed puhevile ajab ning tuhatnelja nende poole kihutab. Tshikid pistavad kohe plagama, kuid kahjuks need tahmanäod tuhatnelja joosta ei jaksa ning on sunnitud lähedal asuvast kaevust kaitset otsima ..ühed räpased mõlemad..

Rikkusivadki inimeste joogivee ära. eks ta ole! Ega häda ei hüüa tulles. hei-hoo

2. Mida ma 11. oktoobril teen?

Kahtlemata lähen ma just sellele peole!

3. Kuidas mul selle lõputööga ikkagi lood on?

Juriidiliselt on kõik korrektne.